Rekordite jälgedes ehk huvitavaid fakte kohvi kohta

admin375 views

Kas teadsid, et kohvi aroom sisaldab endas rohkem kui 700 erinevat ainet ning on rikkalik kofeeiiniallikas? Või et kohv pärineb 15 sajandi Etioopiast ning tänu araablastele jõudis see ka Euroopasse juba 16. sajandil? Olgugi, et kohv on tänapäeval üks maailma kõige populaarsemaid jooke, ei pruugi me kõiki põnevaid fakte kohvi kohta teada.

Kohv on nafta turustamise järel maailmas teisel kohal. See muudab selle musta joogi väga ahvatlevaks investeerimisallikaks. Kohvi hinda määratakse Londoni börsil ja New York Intercontinental kaubabörsil (New York Intercontinental Commodity Exchange – ICE).

Kohvi tarbimise maailmarekord

Kohvi tarbitakse üldiselt kuumalt ning eelkõige kofeiinisisalduse tõttu. Kohv on toodetud kooritud, jahvatatud, kuivatatud ja röstitud kohviubadest. Kohvikirss on suure kiviga vili, mis koosneb kahest paksust tugeva koorikuga südamikust, mida ümbritseb õhuke viljalihaline kiht. See südamiku vili meenutab kirssi, aga sellegipoolest nimetatakse seda kohvioaks.

Mis on aga siis maailmarekord kohvitarbimises? 82 kohvitassi seitsme tunni jooksul! See on peaaegu saatuslik annus. Olgugi, et teadlased on avastanud kohvi kasulikku mõju tervisele, võib ligi 100 tassitäit mõjuda täiskasvanud inimesele surmavalt.

Kardioloog ja Mayo kliiniku uuringu kaasautor Dr Chip Lavie sõnul on kahe kuni kolme tassitäie musta kohvi joomine päevas ohutu ning pigem tervisele kasulik. Harvardi epidemioloog Rob van Dam usub, et isegi neli tassi kohvi ei ole tervisele kahjulik – muidugi tervisliku eluviisi korral ning juhul kui ei ole lapse ootel.

Mayo kliiniku uuring näitas, et alla 55-aastastel meestel on 50% suurem suremuse risk kui nad joovad kohvi rohkem kui 28 tassi nädalas ja naiste puhul on see risk sama koguse kohta kaks korda kõrgem. Samas kui Rob van Dam uuringu kohaselt ei ole need, kes joovad tassi kohvi päevas, keskmisest suurema suremusega riskigrupis.

 

Kohvipealinn ja suurim kohvitootja

Seattle on teatavasti Starbucks’i sünnikoht. Seitsmekümnendate alguses oli firmal vaid väike poekene Pike Place Market-il Seattle’s. Täna on Starbucks koos 22 500 ettevõttega 64 riigis ja müügikasub ulatub kuni 21,5 miljardi dollarini, mis teeb selle maailma suurimaks kohvi röstijaks ja jaemüüjaks.

Muide, 1/3 kogu kohvitoodangust tuleb Brasiiliast. Ühelgi riigil ei ole maailmas nii palju mõju kui seda on Brasiilial, mis on traditsiooniline tootjamaa, eksportides kaks miljardit kohviuba aastas ning moodustades seega 1/3 kogu maailma toodangust.

 

Parim kohvijoomise aeg, suurimad joojad ja kalleim kohvi

Mõne uuringu kohaselt on parim aeg tassi kohvi jaoks kell 14:15. See on aeg, mil meil on kõige vähem energiat. Olgugi, et kofeiinil on stimuleeriv mõju, parandab see erksust, kontsentratsiooni ja vastupidavust.

Kogu maailmas juuakse 1,6 miljardit tassitäit kohvi päevas. Kõige suuremad tarbijad on sealjuures skandinaavlased. Aastatel 2002-2006 jõid skandinaavlased keskmiselt 4,3 tassi kohvi päevas. Skandinaavia riigid armastavad kohvi ning neist esikohal on soomlased, kes joovad keskmiselt 5,4 tassi päevas kui seevastu Belgia ja Luksemburg samal perioodil tarbisid kõigest 3,8 tassitäit päevas.

Hollandlased jõid 3,2 tassi päevas sel perioodil. Euroopa Liit tervikuna joob 2,2 tassi päevas inimese kohta. Britid joovad enamasti teed. Nende kohvi tarbimine on piiratud 1,2 tassile päevas. Väljaspool Euroopat on suurim kohvitarbija Ameerika Ühendriigid ja Kanada. Ameerika Ühendriigis joovad inimesed 400 miljonit tassi iga päev – aastas teeb see 164 miljardit tassi.

Kõige kallim kohv maailmas on aga “Black Ivory” ja  see maksab rohkem kui 1000 dollarit kilo. Need kohvioad on 15 kuni 70 tundi elevandi maos enne kui on valmis tarbimiseks. Selle peamine tootja on firma “Black Ivory Coffee Company Ltd”, mille tooraine tuleb Araabia kohvipuust, mis asub Põhja-Tais. Seda haruldast kohvi serveeritakse tavalisel mõnes luksushotellis. Tassitäie kohvi hind on nendes kohtades ligi 50 dollarit.