Kohvi kasvatamine

Kohvi kasvatamine

Kohvipuu on Aafrikast pärit taim, mille marju kasutatakse kohvi valmistamiseks.
Maailmas on kokku üle 120 kohvipuuliigi, millest üheksat kasvatatakse ja kasutatakse kohvi valmistamiseks. Tuntuimad kohvipuuliigid on araabia kohvipuu (arabica kohvioad) ja kongo kohvipuu (robusta kohvioad). Kohvipuul kasvavad kohvipuu marjad, mis oma punaka värvuse tõttu meenutavad kirsse.  Marjadest saadakse kohvipuu seemneid ehk ube, ühest viljas saab enamasti kaks seemet.
Kohvipuu on alati roheline ehk ei langeta oma lehti mitte kunagi ning võib kasvada kuni 15 meetri kõrguseks. Enamasti lõigatakse kohvipuud siiski paari meetri kõrguseks lihtsustamaks saagi koristamist. Kohvipuu õitseb soojal ajal ning talle meeldib niiskus. Samuti vajab ta päikesevalgust, kuid ei talu otsest lõõska. Kohvipuu hakkab marju kandma neljandal aastal ja annab saaki paarikümne aasta vältel. Ühest kohvipuu põõsast saab umbes 4-5 kilogrammi marju, millest omakorda saab valmistada kuni 700 grammi toorkohvi.

Saagikoristus

Kohvipuud võivad õitseda kuni kaheksa korda aastas, kandes samal ajal küpseid ja tooreid marju. Seega korjatakse kohvimarju käsitsi, et tagada kohvipuult vaid küpsete marjade korjamine. Samuti tagab käsitsi korjamine ubade kõrgema kvaliteedi. Saaki koristades eemaldatakse marjadelt viljaliha ning kestad kahe eri meetodi abil. Kuivmenetluse puhul kuivatatakse marju päikesepaiste käes paar nädalat ja pärast seda kooritakse mehaaniliselt. Märgmeetodi puhul eemaldatakse esmalt viljaliha ning seejärel leotatakse ube vees vähemalt ööpäeva. Seejärel oad pestakse, kuivatatakse ja kooritakse. Märgmenetluse läbinud kohv on pestud kohv ning seetõttu ka kõige kallim ja parima kvaliteediga.