Latte, cappuccino ja macchiato – mis vahe neil on?

admin5200 views

Enamik täiskasvanud inimesi joob maailma kõige populaarsemat jooki, kohvi, vähemalt kord päevas. Kuigi 40% kogu maailma kohviubadest on pärit Lõuna-Ameerikast, mängib kohvi populariseerimisel suurt rolli Itaalia.

Kõige lihtsam on valmistada musta kohvi ning sellele veidike piima peale panna, kuid espressomasina leiutamine möödunud sajandi alguse Itaalias on loonud hulga uusi huvitavaid võimalusi kohvi nautimiseks ning on andnud kohvijoomise levikule suure hoo. Kui hästi me aga tunneme kuulsaid kohvijooke ja nende koostisosi?

Espresso

Espresso on niivõrd populaarne jook, et 24. novembril tähistavad kohvifanaatikud espressopäeva. Espresso on tõeliselt universaalne kohv – lisaks puhtal kujul nautimisele kasutatakse seda ka paljudes teistes kohvijookides nagu caffé latte’s, latte macchiato’s ja cappuccino’s.

Espresso on oma olemuselt kange kohv. Kuigi erinevaid kangeid kohvisid on valmistatud kogu ajaloo vältel, muutis selle populaarseks esimese espressomasina leiutaja Luigi Bezzerra 1901. aastal. Tänu espressomasinatele, mis esialgu levisid vaid väikestes itaalia kohvikutes, oli espresso kättesaadav kõikidele kohvisõpradele.  Uue tehnoloogiaga leiutatud itaaliapärane kohv sai nimeks espresso just kohvi valmistamise viisi tõttu. Espressot valmistatakse masinaga, kus rõhu all olev kuum vesi surutakse läbi tihedalt pakitud espressoubadest –  itaalia keeles tähendabki sõna espresso “väljapressitud.”. Traditsiooniliselt valmistatakse espressot jahvatatud araabika espressoubadest.

Espressoga samamoodi valmistatakse ka Ristrettot ja Lungot. Ristretto ehk caffé crema on valmistatud samamoodi kui espresso, kuid selles kasutatakse kuni poole vähem vett, mis tagab joogile kangema ja kontsentreerituma maitse. Lungo aga sisaldab vastupidiselt ristretto’le espressoga võrreldes topeltkoguses vett, mistõttu on jook tavalisest espressost mahedama maitsega. Eriti väsinud kohvisõpradele sobib hästi doppio ehk topeltespresso.

Caffé Americano

Caffé Americano ehk Ameerika kohvi puhul on tegemist joogiga, milles espresso on segatud kuuma veega. Arvatakse, et Americano pärineb Teise maailmasõja aegsest Itaaliast, mil ameerika sõdurid lahjendasid tavalist kanget espressot veega, et saada neile harjumuspärasem lahjema maitsega kohv. Välismaal olles tasub eestlasel tellida just Americano – Eesti mõistes on Americano näol tegemist harjumuspärase musta kohviga.

Caffé Latte

 Caffé latte, eesti keeles ka lihtsalt latte, on kohvijook, millest kolmveerandi moodustab vahustatud piim ja veerandi espresso. Vahemeremaades ei tasu kohvikutes aga caffé latte asemel latte’t küsida, kuna latte tähendab itaalia keeles piima ehk nii võitegi kohvijoogi asemel saada klaasi sooja piima.

Latte muutus esmakordselt populaarseks 1950ndate aastate Ameerikas, kuid laialdasemalt hakkas levima 1990ndatel. Traditsiooniliselt juuakse lattet kõrgetest klaasidest, seejuures on esmalt oluline valada klaasi põhja kuum espresso ning seejärel kuuma auruga vahustatud piim. Latte šokolaadisem sugulane on caffé mocha ehk mochaccino, eesti keeles lihtsalt moka, millele on lisatud kakaopulbrit või šokolaadisiirupit.

Latte macchiato

 Esmapilgul võib tunduda, et latte macchiato on sama mis caffé latte – koosnevad need mõlemad vahustatud piimast ja espressost. Erinevus seisneb aga selles, et kui latte puhul valatakse klaasi kõigepealt espresso ning seejärel piim, siis latte macchiato puhul on olukord vastupidine – esmalt tuleb klaasi valada piim ning alles seejärel espresso. Kui latte puhul segatakse piim ja espresso ära, siis caffé macchiatot ei segata. Tavapäraselt on caffé macchiato ka lahjem kui latte ning selles kasutatav piim vahusem.

Café au lait

 Café au lait on prantsuspärane kohv, mis sõna-sõnalt tähendab kohvi piimaga. Café au lait sarnaneb küll latte’ga, kuid erinevus seisneb selles, et café au lait’ valmistamisel võib tumedaks röstitud araabika espressoubade asemel kasutada ka muid kohviube, näiteks tugevama maitsega robusta uba. Café au lait valmistatakse võrdses koguses kohvi ja sooja piima kokku segades ning serveeritakse valges portselantassis või kausikeses.

Cappuccino

Cappuccino on itaaliapärane kohv, kus espressole on lisatud kuuma piima ja piimavahtu. Arvatakse, et cappuccino on oma nime saanud kaputsiinmunkade järgi, kelle pruunid rüüd on sama värvi kui kohvijook.

Traditsiooniliselt on cappuccino’s kolmandik espressot, kolmandik kuuma piima ja kolmandik piimavahtu. Cappuccino’s peab espresso maitse olema selgelt eristatav – joogis ei tohi olla tunda liigset piima maitset. Nagu caffé au lait’i, serveeritakse ka cappuccino’t portselantassis, mis hoiab kuumust paremini kui teised materjalid.

Itaalias juuakse cappuccino’t ja muid piimaga kohvijooke ainult hommikuti, mil kõht on veel tühi – cappucino’s sisalduv piim võib täis kõhule tekitada seedeprobleeme.

Viini kohv

Austriast tuntakse tänapäeval ligikaudu 50 kohvi valmistamise viisi, kuid Viini kohvi all mõeldakse eelkõige traditsioonilist viini melange kohvi, mis sarnaselt cappucino’le koosneb espressost, kuumast piimast ja piimavahust. Sageli aetakse Viini kohv segamini espresso con patta’ga, mis lisaks espressole sisaldab vahustatud koort.

Chai latte

Chai latte on vürtsikas kohv, mis on valimistatud espressost ja vahustatud piimast. Tegemist on latte’ga millele on lisatud chai ehk segu vürtsidest nagu nelk, kaneel, tähtaniis, kardemon, pipraterad ja ingver, mis jahvatatakse peeneks ja keedetakse kuumas vees koos musta teega. Seejuures saab chai koostist ise reguleerida – iga väiksemgi erinevus koostises tagab erineva maitsenaudingu.